5070557 / 5111873 Tulika 15/17, A-korpus, 218

Экзамен по вождению MNT

Sõidueksami hindamine

Sõidueksami läbiviimisel ja hindamisel juhindutakse Majandus-ja kommunikatsiooniministri määruse „Mootorsõidukijuhi eksamineerimise, talle juhtimisõiguse andmise kord ja juhiloa vormid ning nõuded eksamisõidukitele“ lisas 3 ja 4 toodud nõuetest.


SÕIDUEKSAMI TEISES JÄRGUS KONTROLLITAVAD OSKUSED JA KÄITUMINE- PDF

Sõidueksamil hinnatakse eksamineeritava:

1) käitumist liikluses ning oskust juhtida sõidukit iseseisvalt ja ohutult erineva liiklustihedusega teedel ning tingimustes;

2) sõidueksami harjutuste sooritamise oskust.

Sõidueksamit ei hinnata vigade üldarvu põhjal. Hindamisel annab eksamineerija hinnangu kogu sõidueksamile tervikuna, pöörates erilist tähelepanu sellele, kas eksamineeritav järgib liiklusreegleid ning oskab käsitleda ja juhtida sõidukit liikluses täiesti ohutult ja teisi liiklejaid arvestavalt. Siia kuulub kohanduv, kindel ja ohutu juhtimisstiil, tee-ja ilmastikuolude arvestamine, muu liikluse arvestamine, teiste (eriti ohualtimate) liiklejatega arvestamine ning ettenägelikkus.

Eksamineeritava sõidueksamit hinnates selgitab eksamineerija välja:

1) mil määral kaldus eksamineeritav kõrvale juhile kehtestatud kvalifikatsiooninõuetest (tema oskused ja käitumine)?

2) kas eksamineeritav rikkus liiklusalastest õigusaktidest tulenevaid nõudeid?

3) mis kaasnes eksamineeritava tegevuse tagajärjel?

4) kas eksamineeritava tegevuse tagajärjel kaasnes otsene oht liiklusohutusele?

Selliste vigade või ohtlike käitumisviiside puhul, mis ohustavad eksamisõidukit, selles olijaid või teisi liiklejaid, katkestatakse sõidueksam enneaegselt, sõltumata sellest, kas eksamineerija pidi sekkuma auto juhtimisse või mitte. Sõidueksam loetakse mittesooritatuks. Erandjuhtudel on eksamineerijal õigus otsustada, kas viia sõidueksam lõpule või mitte.

Sõidueksamil kontrollitavate harjutuste hindamine

Iga harjutuse sooritamiseks on eksamineeritaval ette nähtud kaks katset.

Sõidueksam loetakse mittesooritatuks:

1)  sõidueksami harjutuse korduskatse ebaõnnestumisel;

2) eksamineeritav ei oska või ei ole võimeline oma ebapiisava ettevalmistuse tõttu harjutust sooritama või viivitab põhjendamatult kaua harjutuse sooritamisega;

3) eksamineeritav tekitab mis tahes harjutuse sooritamise käigus liiklusohtlik olukorra, ohustab inimest või sõidukit või sõidab kujundit tähistavasse piirdesse.

Sõidueksami mittesooritamine

Kui eksamineerija märkab tõsist viga, siis loetakse sõidueksam koheselt mittesooritatuks. Sellisteks tõsisteks vigadeks on järgmised liiklusnõuete rikkumised:

  1. liiklusohu tunnetamine ja pidurdusvalmidus;
  2. foori või reguleerija keelava märguande eiramine;
  3. jalakäija või teise liikleja ohustamine;
  4. vasakpöördel reastumine vastassuunavööndisse;
  5. sõidurea vahetamine liiklusolukorda jälgimata;
  6. liiklusohtliku olukorra tekitamine ja eksamineerija sekkumise vajadus eksamineeritava juhtimisse;
  7. möödasõidu sooritamine kohas, kus see pole lubatud;
  8. teeandmise kohustuse nõude eiramine;
  9. keelumärgi „Sissesõidu keeld“ nõude eiramine (võimaliku ohu tekkimise korral).

Eksami mittesooritamise põhjuseks võib olla ka eri vigade kordumine või selliste vigade kuhjumine, mis üksikult võetult negatiivset tulemust ei anna. Sellisteks vigadeks on järgmised liiklusnõuete rikkumised:

  1. puudulik liikluse jälgimine, tähelepanelikkus ja koostöö teiste liiklejatega;
  2. vigade esinemine sõiduki juhtimisel (ebaühtlane kiirus, käiguvahetus, järsud pidurdamised jms);
  3. liiklusoludele mittevastav sõidukiirus;
  4. teiste liiklejate põhjendamatu takistamine;
  5. vale paiknemine sõiduteel;
  6. ebapiisav piki-ja külgvahe hoidmine;
  7. ristmike ületamine pika kõhklemise ja viivitusega;
  8. suunamärguande ebaõige kasutamine;
  9. fooride,  liiklusmärkide, teekattemärgistuste ja muude märguannete nõuete eiramine;
  10. vale või poolik reastumine ühesuunalisel tänaval vasakpöördeks.

Sõidueksamil kontrollitavad ja hinnatavad elemendid

Alljärgnev tabel annab ülevaate kõikidest nendest elementidest, mida eksamineerija kontrollib ja hindab eksamineeritava sõidueksamil tema oskuste ja käitumise osas.

Kontrollitavate elementide loetelu Hinnatavate elementide loetelu
1. sõidu alustamine 1. sõiduki juhtimine ja sõiduki üle valitsemine
2. sõit sirgel teel 2. sõidusujuvus
3. kurvis sõitmine 3. tähelepanelikkus ja liikluse jälgimine
4. ristmiku ületamine: ringliiklusega 4. koostöö teiste liiklejatega
5. ristmiku ületamine: reguleeritud 5. liiklusohu tunnetamine ja pidurdusvalmidus
6. ristmiku ületamine: reguleerimata 6. teeandmise kohustus ja sõidueesõigus
7. vasakpööre 7. sõiduteel paiknemine
8. parempööre 8. piki-ja külgvahe hoidmine
9. tagasipööre 9. sõidukiirus
10. sõiduraja vahetamine 10. fooride, liiklusmärkide, teekattemärgistuste ja muude märguannete arvestamine
11. liiklusvoolust väljasõit: aeglustusrada 11. suunamärguanded
12. liiklusvooluga ühinemine: kiirendusrada 12. teiste liiklejate põhjendamatu takistamine
13. möödasõit 13. ökonoomne ja keskkonnasäästlik sõidustiil
14. iseseisev liikluse jälgimine
15. sõidu lõpetamine

 

Juhi kompetents

Alljärgnev annab ülevaate juhile vajalikust kompetentsist (oskused ja käitumine) mida eksamineerija sõidueksamil hindab. Sõidueksamil peab eksamineerija näitama, et tal on olemas juhile vajalikud oskused ja käitumine ning tema ettevalmistuse tase vastab juhile kehtestatud kvalifikatsiooninõuetele.

  1. Sõiduki valitsemine

Hõlmab:

1) turvavöö, tahavaatepeeglite, peatugede, juhiistme õiget kohandamist ja kasutamist;

2) tulede ja muude seadmete õiget kasutust; siduri, käigukasti, gaasi-ja pidurdussüsteemide (sealhulgas kolmanda pidurisüsteemi, kui see on olemas), rooliseadme õiget kasutust;

3) sõiduki valitsemist mitmesugustes olukordades ja eri kiirustel;

4) kindlat teelpüsimist; sõiduki massi, mõõtmeid ja omadusi.

  1. Tähelepanelikkus ja liikluse jälgimine

Hõlmab:

1) kõigi suundade jälgimine (süstemaatiline liikluse jälgimise oskus ning informatsiooni kogumine ning kaugel, keskmisel ja lähedal kaugusel asuva liikluse ning olukordade märkamine);

2) peeglite õige kasutamine;

3) kaasliiklejate tegevuse varajane etteaimamine;

4) iseseisev liikluse jälgimine.

  1. Teeandmise kohutus-ja sõidueesõigus

Hõlmab:

1) sõidueesõigus ristmikel, raudteeülesõidukohal, trammi-ja bussipeatuses, ülekäigurajal;

2) teeandmine muudel puhkudel (nt suunamuutmisel, sõiduraja vahetamisel, erimanöövritel);

3) möödasõit (kui võimalik);

4) mööda sõita laskmine (kui see on asjakohane).

  1. Sõiduteel paiknemine

Hõlmab:

1) sõiduki liigi ja omadustega sobiv õige asukoht teel, sõidurajal, ristmikel, kurvis;

2) asukohta ennetav sõitmine;

3) ümberreastumine.

  1. Piki-ja külgvahe hoidmine

Hõlmab:

1) piisava piki-ja külgvahe hoidmine ees ja külgedel liikuvatest sõidukitest;

2) piisava vahemaa hoidmine teistest liiklejatest.

  1. Sõidukiirus

Hõlmab:

1) lubatud sõidukiiruse järgimine;

2) kiiruse kohandamine vastavalt ilmastiku-ja liiklusoludele ja kui see on kohane, siis kuni riigisisese piirkiiruseni;

3) sellise kiirusega sõitmine, et oleks võimalik peatuda nähtaval vabal teelõigul;

4) kiiruse kohandamine vastavalt samalaadsete liiklejate kiirusele.

  1. Fooride, liiklusmärkide, teekattemärgistuste ja muude märguannete arvestamine

Hõlmab:

1) õige käitumine foori ees;

2) liikluse reguleerijate korralduste täitmine;

3) liiklusmärkide (keelu-ka kohustusmärkide) õige järgimine;

4) teekattemärgiste õige järgimine.

  1. Suunamärguanded

Hõlmab:

1) õige ja õigeaegne suunamärguandmine vajaduse korral;

2) õige suunanäitamine;

3) tähelepanelikkus teiste liiklejate suunamuutmise ning märguannete andmise suhtes.

  1. Pidurdamine ja peatumine

Hõlmab:

1) õigeaegne aeglustamine, pidurdamine või peatumine vastavalt asjaoludele;

2) ettenägelikkus.

https://www.mnt.ee/et/liikleja/eksamid/soidueksam#tab-5