Kiiruskaamerad on Transpordiameti ja Politsei- ja Piirivalveameti ühisprojekt, mis viiakse ellu Eesti liiklusohutuse programmi raames.
Kaamerate eesmärk on vähendada liiklusõnnetuste arvu, rahustada liiklust ja hoida kiirust ohtlikel lõikudel lubatud piirides. Need aitavad distsiplineerida juhte, kuna teadmine kaamerate olemasolust paneb neid liikluseeskirju paremini järgima.
Rahvusvahelised uuringud näitavad, et kiiruskaamerad aitavad vähendada inimvigastustega liiklusõnnetusi ligikaudu 20%. Suur kiirus on Euroopa teedel hinnanguliselt umbes 20% surmaga lõppevate liiklusõnnetuste põhjuseks, mis tähendab igal aastal ligikaudu 8500 hukkunut.
Automaatse järelevalve eelised
Kiiruse automaatne kontroll pakub mitmeid eeliseid võrreldes tavapäraste meetoditega:
- Tõhusus: kiiruse ületajate tuvastamise tõenäosus on väga kõrge.
- Kiirus: trahviteade saadetakse sõiduki vastutavale kasutajale kohe pärast rikkumise tuvastamist.
- Säästlikkus: protsessid on maksimaalselt automatiseeritud, mis võimaldab suunata inimressursid teiste liiklusrikkumiste ennetamisele ja avastamisele.
- Usaldusväärsus: rikkumine dokumenteeritakse alati fotoga, eksimuste risk on minimaalne.
- Võrdne kohtlemine: kõik rikkumised registreeritakse, ja iga ületatud kilomeetri kohta kehtib kõigile ühesugune trahvimäär (1 km/h = 5 eurot).
- Trahvimäärad: Liiklusseaduse järgi määratakse suurima lubatud sõidukiiruse ületamise korral hoiatustrahv, mille suurus eurodes saadakse lubatud sõidukiirust ületanud kilomeetrite arvu korrutamisel arvuga 5.
Hoiatustrahvi maksimaalmäär on 300 eurot.
Kui sõidukiomanik või sõiduki vastutav kasutaja ei oma ega säilita sõiduki kasutamise ajal ja kuue kuu jooksul pärast teise isiku poolt mootorsõiduki kasutamise lõppemist teavet kasutaja ees- ja perekonnanime, aadressi, juhiloa numbri, sünniaja või isikukoodi kohta ning ei jaga teavet liiklusjärelevalve teostajale, karistatakse teda liiklusseaduse järgi rahatrahviga kuni 200 eurot. Kui sama teo on pannud toime juriidiline isik, karistatakse rahatrahviga kuni 390 eurot. Loe rohkem.
Kiiruskaamerate asukohad
Kaamerate paigutamisel võetakse arvesse viimase viie aasta inimkannatanutega liiklusõnnetuste statistikat, liiklustihedust, kiiruseületamise taset, elektrivarustuse kättesaadavust ja kohalikke tingimusi. Märgistatakse ka automaatkontrollist teavitavate liiklusmärkidega.
- oktoobri 2024. aasta seisuga on riigimaanteedel paigaldatud 67 mõõtekabiini, millest viies saab mõõta kiirust mõlemas sõidusuunas. Kokku on Eestis 72 kiiruskaamera mõõtekabiini.
- 12 mõõtekabiini Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maantee 89.–206. kilomeetril;
- 10 mõõtekabiini Tallinna–Pärnu–Ikla maantee 92.–143. kilomeetril;
- 15 mõõtekabiini Tallinna–Narva maantee 93.–202. kilomeetril;
- 7 mõõtekabiini Ääsmäe–Haapsalu–Rohuküla maantee 3.–60. kilomeetril;
- 3 mõõtekabiini Saku–Laagri maantee 1.–9. kilomeetril;
- 4 mõõtekabiini Tallinna–Rannamõisa–Kloogaranna maantee 13.–19. kilomeetril;
- 6 mõõtekabiini Tallinna–Rapla–Türi maantee 7.–26. kilomeetril;
- 6 mõõtekabiini Tallinna–Paldiski maantee 15.–36. kilomeetril;
- 2 mõõtekabiini Risti–Virtsu–Kuivastu maantee 42.–43. kilomeetril;
- 1 mõõtekabiin Rakvere–Haljala maantee 3. kilomeetril;
- 1 mõõtekabiin Tartu-Tiksoja 7. kilomeetril;
- 2 mõõtekabiini Tallinnas Tulika, Endla ja Sõpruse puiestee ristmikul (Kristiine ristmik);
- 3 mõõtekabiini Tallinnas Reidi teel.
Transpordiametil on kasutada 34 mõõtesüsteemi, mida vahetevahel ümber paigutatakse, et tagada paindlikkus ja efektiivsus.
