Autokool JUST DRIVE

STRESSIVABA autokool Tallinnas

SÕIDUEKSAMI ESIMESES JÄRGUS EKSAMINEERITAVALE ESITATAVAD NÕUDED JA TEMA TEGEVUSE HINDAMINE

Majandus- ja taristuministri määrus nr 50 „Mootorsõidukijuhi eksamineerimise, talle juhtimisõiguse andmise kord ja juhiloa vormid ning nõuded eksamisõidukitele1“ § 10 Sõidueksami üldnõuded. Sama paragrahv lg 13 ütleb, et sõidueksami kestus liikluses peab vastama määruse lisas 6 toodule. Nimetatud aja hulka ei kuulu mootorsõiduki ohutuse kontrolli läbiviimine, sõidueksami sissejuhatav osa, sõidueksami esimeses järgus nõutavate harjutuste sooritamine ning kokkuvõtte tegemine sõidueksamist.

Ministri määruste muutmine 01.02.2020sõidukijuhi ja sõidukijuhi õpetaja ettevalmistamise nõuete

 

Mootorsõiduki kategooria Teine järk vähemalt
B-piiratud juhtimisõigus 25 min
Juhtimisõiguse taastamine 25 min
Välisriigis välja antud juhiloa vahetamine 25 min
BE, B-kategooria kuni 4250 kg täismassiga autorongi juhtimiseks 25 min
B-piiratud juhiloa vahetamine esmase juhiloa vastu 45 min
B, B1 45 min

* Märkus: sõidueksami esimese järgu kestus on kuni 10 minutit, välja arvatud B-kategooria või vastava alamkategooria auto, B-kategooria kuni 4250 kg täismassiga autorongi või BE-kategooria autorongi juhtimisõiguse taotlemisel. Autorongi koostamiseks ja lahutamiseks antakse täiendavalt aega kuni 10 minutit.

Sõidueksam

Asulavälisel teel sõites tuleb eksamineerijal kontrollida ja hinnata, kuidas eksamineeritav tuleb toime sõiduki juhtimisega suuremal sõidukiirusel. Kui tee-, ilma- ja liiklusolud lubavad, siis peab eksamineeritav olema võimeline juhtima sõidukit kuni riigisisese piirkiiruseni.

B-kategooria auto juhtimisõiguse taotlemisel tuleb sõidueksami marsruut eksamineerijal kujundada nii, et asulavälisel teel sõidetakse ettenähtud sõiduajast vähemalt 15 minutit. Muudel juhtudel tuleb samuti sõita asulavälisel teel, kusjuures sõidu kestvus seal ei tohiks olla alla 5 minuti.

Asulavälisel teel sõidu marsruut peab hõlmama ka 90 km/h kiiruse ala, sõltumata asjaolust, kas tee-, ilma- ja liiklusolud lubavad seal konkreetsel ajahetkel juhtida sõidukit 90 km/h kiirusega või mitte.

Enne B-kategooria sõidueksamile tulekut püüdke saada võimalikult palju regulaarset ja mitmekülgset sõidupraktikat erineva liiklustihedusega teedel ning tingimustes.

Parim viis õppimiseks ja sõidukogemuse saamiseks on sõita nii professionaalse sõiduõpetajaga kui ka juhendajaga. Õppesõidu lõppfaasis on oluline harjutada iseseisvat mootorsõiduki juhtimist, kus õpetaja või juhendaja ei juhi tähelepanu liiklusele, vaid annab kätte sõidusuuna ja edastab iseseisvat auto juhtimist stimuleerivaid korraldusi. Need isikud, kes on sooritanud edukalt B-kategooria sõidueksami on saanud piisavalt sõidupraktikat nii autokoolis kui ka juhendajaga, sõites enne eksamile tulekut keskmiselt kokku vähemalt 100 sõidutundi. Kilomeetrites teeb see 3000-4000 km sõidupraktikat nii asula sisestel kui ka välistel teedel.

Autojuhi sõidueksami esimese järgu ülesanded.

Sõidueksami esimeses järgus peab eksamineeritav oskama väikesel kiirusel valitseda
autot ja sooritada sõiduülesandes nõutud harjutused.

Jrk nr Harjutuse nimetus Auto kategooria
B, B1, BE C,

C1

D, D1 C1E

D1E

CE; DE
1. Sõidu alustamine tõusul B, B1 + +
2. Piiratud alal tagasipööramine + + + + +
3. Tagurdamine otsesuunas + + + + +
4. Edaspidi slaalomi sõitmine + + + + +
5. Tagurdamine boksi pöördega + + + +
6. Tagurdamine pöördega vasakule või paremale + + + + +
7. Sõiduki parkimine* ja parkimiskohalt lahkumine + + + + +
8. Haagise külge-ja lahtihaakimine BE, B autorong kuni 4250 kg C1E

D1E

CE

DE

Märkus: * Kontrollitakse sõidueksami teises järgus.
Auto ohutuse kontrolli läbiviimist käsitlevate küsimuste esitamine
  • Näidake, kuidas kontrollida sõiduki suunatulede töökorrasolekut.
  • Näidake, kuidas kontrollida sõiduki ohutulede töökorras olekut.
  • Näidake, kuidas kontrollida sõiduki piduri töökorras olekut.
  • Näidake, kuidas kontrollida sõiduki sõiduki piduritulede töökorras olekut.
  • Avage auto autokapoti ning näidake, kus asub auto klaasipesuri mahuti? Kuidas ja kuhu tuleb lisada vajaduse korral klaasipesu vedelikku.
  • Näidake, kuidas kontrollida sõiduki rehvide korrasolekut ning kirjeldage mida kontrollite.
  • Näidake, kuidas kontrollida sõiduki seisupiduri töökorras olekut.
  • Avage autokapott ning selgitage, kuidas saab kontrollida õlitaset.
  • Näidake, kuidas seadistate juhi istumisasendi ohutuse seisukohalt lähtuvalt.
  • Näidake kuidas kasutaksite vajadusel (nt vihmase ilma korral) klaasipühkijaid.
  • Näidake kuidas saaksite hoida vajadusel tuuleklaasi puhtust.
  • Näidake kuidas toimite, kui autoaknad on jääs või udused.
  • Näidake kuidas saab autol vajadusel tagumisi udutulesid sisse lülitada? Millal tagumisi udutulesid üldse kasutatakse.
  • Palun öelge mis tuled peavad sõidu ajal põlema.
  • Näidake kuidas saab autol vajadusel kaugtulesid lülitada.
  • Näidake kuidas veenduda auto helisignaalseadme töökorras olekus.
  • Näidake kuidas sisse lülitada tagumise akna soojendus.
  • Näidake kuidas sisse lülitada klaasipuhastid?.
  • Näidake kuidas pritsida klaasipesuvahendit esiklaasile.
  • Kirjeldage kui palju on hetkel kütust paagis.
  • Näidake kuidas juht kontrollib kaasreisijate valmisolekut sõidukiga liikumiseks.

Eksamineerija poolt vaadeldavad elemendid on kirjeldatud järgnevalt:

Sõiduki käsitsemise oskus:
  • turvavöö, tahavaatepeeglite, peatugede, juhiistme õige kohandamine ja kasutamine
  • tulede ja muude seadmete õiget kasutus; siduri, käigukasti, gaasi- ja pidurdussüsteemide (sealhulgas kolmanda pidurisüsteemis kui see on olemas), rooliseadme õige kasutus;
  • sõiduki valitsemine mitmesugustes olukordades ja eri kiirustel;
  • kindel teelpüsimine võttes arvesse sõiduki massi, mõõtmeid ja omadusi;
  • oskus arvestada veose massi ja liiki (üksnes BE-, C-, CE-, C1-, C1E-, DE- ja D1E- kategooria puhul);
  • oskus arvestada sõitjate mugavust (üksnes D-, DE-, D1-, DIE-kategooria puhul) (järsust kiirendamisest hoidumine, sujuv sõit, järsust pidurdamisest hoidumine);
  • automaatsed liigutused sõiduki juhtimisel ja käsitsemisel;
  • sõiduki sujuv juhtimine erinevates ilmastikuoludes;
  • sõidusujuvus nii sõidu alustamisel, aeglustamisel kui ka seismajäämisel (õigeaegne aeglustamine, pidurdamine või peatumine vastavalt asjaoludele), mitmesuguste pidurdussüsteemide kasutamine (üksnes C-, CE-, D-, DE-kategooria puhul), teiste kiiruse vähendamise süsteemide kasutamine peale pidurite (üksnes C-, CE-, D-, DE-kategooria puhul)
  • ökonoomne ja keskkonnasäästlik sõidustiil (üksnes B -, BE-, C-, CE-, C1-, C1E-, D-, DE-, D1-, DIE-kategooria puhul) võttes arvesse mootori pöördeid minutis, käikude vahetamist, pidurdamist, kiirendamist.
Liiklusohutus:
  • enda ja kaasliiklejate ohutuse tagamine ning juhi vastutustunne;
  • tähelepanelikkus;
  • ettenägelikkus, sh kaasliiklejate tegevuse varajane etteaimamine;
  • õige (olukorrale vastav) sõidukiiruse valik (lubatud sõidukiiruse järgimine, kiiruse kohandamine vastavalt ilmastiku- ja liiklusoludele ja kui see on kohane, siis kuni riigisisese piirkiiruseni, sellise kiirusega sõitmine, et oleks võimalik peatuda nähtaval vabal teelõigul, kiiruse kohandamine vastavalt samalaadsete liiklejate kiirusele);
liikluses iseseisev toimetulek:
  • liiklusreeglite rakendamine praktikas;
  • teeandmise kohustus ja sõidueesõigus (sõidueesõigus ristmikel, raudteeülesõidukohal, trammi-ja bussipeatuses, ülekäigurajal) teeandmine muudel puhkudel (nt suunamuutmisel, sõiduraja vahetamisel, erimanöövritel), möödasõit (kui võimalik), mööda sõita laskmine (kui see on asjakohane);
  • sõiduteel paiknemise oskus (sõiduki liigi ja omadustega sobiv õige asukoht teel, sõidurajal, ristmikel, kurvis, asukohta ennetav sõitmine, ümberreastumine);
  • fooride, liiklusmärkide ja teemärgiste järgimise oskus (õige käitumine foori ees, liikluse reguleerijate korralduste täitmine), liiklusmärkide (eelkõige keelu- ja kohustusmärkide) õige järgimine, teekattemärgiste õige järgimine;
  • liikluse jälgimise (“lugemise”) ning liiklusalaste situatsioonide tõlgendamise oskus (süstemaatiline liikluse jälgimise oskus ning informatsiooni kogumine ning kaugel, keskmisel ja lähedal kaugusel asuva liikluse ning olukordade märkamine, tähelepanelikkus teiste liiklejate suunamuutmise ning märguannete andmise suhtes, peeglite õige kasutamine);
  • oskus kohandada oma tegevust vastavalt liiklusolukorrale;
  • täpne ajastus otsuste ja tegevuste vastuvõtmisel (mitte liiga vara ja mitte liiga hilja);
  • koostöö ja suhtlemisoskus teiste liiklejatega (teiste liiklejatega arvestamine, piisava piki-ja külgvahe hoidmine ees ja külgedel liikuvatest sõidukitest, piisava vahemaa hoidmine teistest liiklejatest, suunamärguanded ja muud märguanded);
  • sõidumarsruudi planeerimine ja iseseisev liikluses toimetulek.
  • riske ära tundev ja riske vältiv liiklemine, sealhulgas tähelepanelikkus vähemkaitstud liiklejate suhtes.

Autojuhi sõidueksami esimese järgu ülesanded

Sõidu alustamine tõusul

Harjutuse sisu:

Auto peab olema peatatud kallakul etteantud kohas, seejärel tuleb alustada sõitu tõusul. Sõidu alustamisel ei tohi auto oluliselt (üle 30 cm) tagasi vajuda.

Hindamisel arvestatavad vead:

1) oluline tagasiveeremine;

2) vale käigu kasutamine sõidu alustamisel;

4) mittesujuv (hüppeline) sõidu alustamine.

Piiratud alal tagasipööramine

Harjutuse sisu:

Auto tuleb piiratud alal ühe lisamanöövriga edasi-ja tagasikäiku kasutades tagasi pöörata ning jätkata sõitu esialgsele vastupidises suunas.

Hindamisel arvestatavad vead:

1) auto väljub ettenähtud ala piiridest;

2) täiendava lisamanöövri sooritamine;

3) vale käigu kasutamine sõidu alustamisel;

5) mittesujuv (hüppeline) sõitmine.

Tagurdamine otsesuunas

Harjutuse sisu:

Tagurdada autoga (autorongiga) sirgjooneliselt 10–20 m ja peatuda nii, et sõiduki pikitelg on paralleelne tee äärega.

Hindamisel arvestatavad vead:

1) ettenähtud sõidujoonest märgatav kõrvalekaldumine;

2) peatumine mitteparalleelselt tee äärega;

3) mittesujuv (hüppeline) sõitmine.

Edaspidi slaalomi sõitmine

Harjutuse sisu:

Läbida rada slaalomsõiduga, möödudes järjestikustest kujunditest kord ühelt poolt, kord teiselt poolt.

Hindamisel arvestatavad vead:

1) kujundi vahelejätmine;

2) etteantud slaalomiraja piiridest väljasõitmine;

3) mittesujuv (hüppeline) sõitmine;

Tagurdamine boksi pöördega

Harjutuse sisu:

Auto (autorong) tuleb tagurdada boksi 90º pöördega (paremalt või vasakult) ning seejärel boksis peatuda ning seejärel boksist välja sõita. Boksi sõidu ja sealt väljasõidu suuna määrab eksamineerija.

Hindamisel arvestatavad vead:

1) auto mis tahes osa läheb üle boksi tähistava ääre

2) mittesujuv (hüppeline) sõitmine;

3) lisamanöövri kasutamine (v.a autorong, mille puhul on lubatud ühe lisamanöövri kasutamine sõidutrajektoori korrigeerimiseks kuni autorongi pikkuse ulatuses).

4) harjutuse sooritamisel ettenähtud piiridest väljumine.

Sõiduki parkimine manöövriga

Harjutuse sisu

Auto parkimine pöördega vasakule või paremale parkimiskohale ning seejärel sõita parkimiskohalt välja. Sõidu suuna võib määrata eksamineerija. Sõiduki paiknemist võib korrigeerida parkimiskohalt täielikult välja sõitmata.

Parkimine

Harjutuse sisu:

Auto (autorongi) parkimine ja parkimiskohalt lahkumine. Parkida võib rööpselt sõidutee äärega (näiteks kõnnitee ääres), kaldu või esiotsaga või tagaotsaga risti kaldeta teel, tõusul või langusel. Parkimise koha määrab eksamineerija.

Hindamisel arvestatavad vead:

1) auto parkimine parkimiskohta tähistava teekatte märgistusel;

2) auto parkimine sõiduteed tähistavale äärele;

3) auto vale parkimine (näiteks teise auto blokeerimine, auto ust ei ole võimalik avada jne);

4) auto pikitelg ei ole paralleelne sõidutee äärega (sõidutee ääres parkimisel);

5) auto parkimine kaugemale kui 0,2 m sõiduteed tähistavast äärest;

6) vastu äärekivi sõitmine.

Tagurdamine pöördega vasakule või paremale

Harjutuse sisu:

Auto (autorongi) tagurdamine pöördega vasakule või paremale ümber nurga, jäädes samale sõidurajale. Sõidu suuna, sõiduraja piirid ning manöövri sooritamiseks ettenähtud ala määrab eksamineerija.

Hindamisel arvestatavad vead:

1) auto väljub sõiduraja või sõiduteed tähistava ala piiridest;

2) auto ei paikne manöövri lõppedes õigel sõidurajal või ettenähtud alal;

3) lisamanöövri kasutamine
4) mittesujuv (hüppeline) sõitmine

Kasutatud materjalid: www.riigiteataja.ee