Sõidueksami läbiviimisel ja hindamisel juhindutakse Majandus-ja kommunikatsiooniministri määruse „Mootorsõidukijuhi eksamineerimise, talle juhtimisõiguse andmise kord ja juhiloa vormid ning nõuded eksamisõidukitele“ lisas 3 ja 4 toodud nõuetest.
1) käitumist liikluses ning oskust juhtida sõidukit iseseisvalt ja ohutult erineva liiklustihedusega teedel ning tingimustes;
2) sõidueksami harjutuste sooritamise oskust.
Sõidueksamit ei hinnata vigade üldarvu põhjal. Hindamisel annab eksamineerija hinnangu kogu sõidueksamile tervikuna, pöörates erilist tähelepanu sellele, kas eksamineeritav järgib liiklusreegleid ning oskab käsitleda ja juhtida sõidukit liikluses täiesti ohutult ja teisi liiklejaid arvestavalt. Siia kuulub kohanduv, kindel ja ohutu juhtimisstiil, tee-ja ilmastikuolude arvestamine, muu liikluse arvestamine, teiste (eriti ohualtimate) liiklejatega arvestamine ning ettenägelikkus.
1) mil määral kaldus eksamineeritav kõrvale juhile kehtestatud kvalifikatsiooninõuetest (tema oskused ja käitumine)?
2) kas eksamineeritav rikkus liiklusalastest õigusaktidest tulenevaid nõudeid?
3) mis kaasnes eksamineeritava tegevuse tagajärjel?
4) kas eksamineeritava tegevuse tagajärjel kaasnes otsene oht liiklusohutusele?
Selliste vigade või ohtlike käitumisviiside puhul, mis ohustavad eksamisõidukit, selles olijaid või teisi liiklejaid, katkestatakse sõidueksam enneaegselt, sõltumata sellest, kas eksamineerija pidi sekkuma auto juhtimisse või mitte. Sõidueksam loetakse mittesooritatuks. Erandjuhtudel on eksamineerijal õigus otsustada, kas viia sõidueksam lõpule või mitte.
Iga harjutuse sooritamiseks on eksamineeritaval ette nähtud kaks katset.
Sõidueksam loetakse mittesooritatuks:
1) sõidueksami harjutuse korduskatse ebaõnnestumisel;
2) eksamineeritav ei oska või ei ole võimeline oma ebapiisava ettevalmistuse tõttu harjutust sooritama või viivitab põhjendamatult kaua harjutuse sooritamisega;
3) eksamineeritav tekitab mis tahes harjutuse sooritamise käigus liiklusohtlik olukorra, ohustab inimest või sõidukit või sõidab kujundit tähistavasse piirdesse.
Kui eksamineerija märkab tõsist viga, siis loetakse sõidueksam koheselt mittesooritatuks. Sellisteks tõsisteks vigadeks on järgmised liiklusnõuete rikkumised:
Eksami mittesooritamise põhjuseks võib olla ka eri vigade kordumine või selliste vigade kuhjumine, mis üksikult võetult negatiivset tulemust ei anna. Sellisteks vigadeks on järgmised liiklusnõuete rikkumised:
Alljärgnev tabel annab ülevaate kõikidest nendest elementidest, mida eksamineerija kontrollib ja hindab eksamineeritava sõidueksamil tema oskuste ja käitumise osas.
| Kontrollitavate elementide loetelu | Hinnatavate elementide loetelu |
| 1. sõidu alustamine | 1. sõiduki juhtimine ja sõiduki üle valitsemine |
| 2. sõit sirgel teel | 2. sõidusujuvus |
| 3. kurvis sõitmine | 3. tähelepanelikkus ja liikluse jälgimine |
| 4. ristmiku ületamine: ringliiklusega | 4. koostöö teiste liiklejatega |
| 5. ristmiku ületamine: reguleeritud | 5. liiklusohu tunnetamine ja pidurdusvalmidus |
| 6. ristmiku ületamine: reguleerimata | 6. teeandmise kohustus ja sõidueesõigus |
| 7. vasakpööre | 7. sõiduteel paiknemine |
| 8. parempööre | 8. piki-ja külgvahe hoidmine |
| 9. tagasipööre | 9. sõidukiirus |
| 10. sõiduraja vahetamine | 10. fooride, liiklusmärkide, teekattemärgistuste ja muude märguannete arvestamine |
| 11. liiklusvoolust väljasõit: aeglustusrada | 11. suunamärguanded |
| 12. liiklusvooluga ühinemine: kiirendusrada | 12. teiste liiklejate põhjendamatu takistamine |
| 13. möödasõit | 13. ökonoomne ja keskkonnasäästlik sõidustiil |
| 14. iseseisev liikluse jälgimine | |
| 15. sõidu lõpetamine |
Alljärgnev annab ülevaate juhile vajalikust kompetentsist (oskused ja käitumine) mida eksamineerija sõidueksamil hindab. Sõidueksamil peab eksamineerija näitama, et tal on olemas juhile vajalikud oskused ja käitumine ning tema ettevalmistuse tase vastab juhile kehtestatud kvalifikatsiooninõuetele.
Hõlmab:
1) turvavöö, tahavaatepeeglite, peatugede, juhiistme õiget kohandamist ja kasutamist;
2) tulede ja muude seadmete õiget kasutust; siduri, käigukasti, gaasi-ja pidurdussüsteemide (sealhulgas kolmanda pidurisüsteemi, kui see on olemas), rooliseadme õiget kasutust;
3) sõiduki valitsemist mitmesugustes olukordades ja eri kiirustel;
4) kindlat teelpüsimist; sõiduki massi, mõõtmeid ja omadusi.
Hõlmab:
1) kõigi suundade jälgimine (süstemaatiline liikluse jälgimise oskus ning informatsiooni kogumine ning kaugel, keskmisel ja lähedal kaugusel asuva liikluse ning olukordade märkamine);
2) peeglite õige kasutamine;
3) kaasliiklejate tegevuse varajane etteaimamine;
4) iseseisev liikluse jälgimine.
Hõlmab:
1) sõidueesõigus ristmikel, raudteeülesõidukohal, trammi-ja bussipeatuses, ülekäigurajal;
2) teeandmine muudel puhkudel (nt suunamuutmisel, sõiduraja vahetamisel, erimanöövritel);
3) möödasõit (kui võimalik);
4) mööda sõita laskmine (kui see on asjakohane).
Hõlmab:
1) sõiduki liigi ja omadustega sobiv õige asukoht teel, sõidurajal, ristmikel, kurvis;
2) asukohta ennetav sõitmine;
3) ümberreastumine.
Hõlmab:
1) piisava piki-ja külgvahe hoidmine ees ja külgedel liikuvatest sõidukitest;
2) piisava vahemaa hoidmine teistest liiklejatest.
Hõlmab:
1) lubatud sõidukiiruse järgimine;
2) kiiruse kohandamine vastavalt ilmastiku-ja liiklusoludele ja kui see on kohane, siis kuni riigisisese piirkiiruseni;
3) sellise kiirusega sõitmine, et oleks võimalik peatuda nähtaval vabal teelõigul;
4) kiiruse kohandamine vastavalt samalaadsete liiklejate kiirusele.
Hõlmab:
1) õige käitumine foori ees;
2) liikluse reguleerijate korralduste täitmine;
3) liiklusmärkide (keelu-ka kohustusmärkide) õige järgimine;
4) teekattemärgiste õige järgimine.
Hõlmab:
1) õige ja õigeaegne suunamärguandmine vajaduse korral;
2) õige suunanäitamine;
3) tähelepanelikkus teiste liiklejate suunamuutmise ning märguannete andmise suhtes.
Hõlmab:
1) õigeaegne aeglustamine, pidurdamine või peatumine vastavalt asjaoludele;
2) ettenägelikkus.
