13.02.2011
ÕPPEMATERJAL
Muudatused punaselt trükitud (eelmine variant 5.01.2011) Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele
1. peatükk ÜLDSÄTE
§ 1. Reguleerimisala
Määrus kehtestab liiklusmärkide ja teemärgiste (teekattemärgised ja püstmärgised) tähendused ning nõuded fooridele.
3. peatükk TEEMÄRGISTE TÄHENDUSED
1. jagu Üldsätted
§ 22. Teemärgiste kasutamine
(1) Teemärgistega kehtestatakse liikluskord, mis aitab liikluses orienteeruda ja rõhutab esinevaid ohuallikaid.
(2) Teemärgiseid kasutatakse iseseisvalt või koos märkide ja fooridega.
§ 23. Teemärgiste liigid
(1) Teemärgised jagunevad teekattemärgisteks ja püstmärgisteks.
(2) Teemärgise tähise esimene number (9) näitab teemärgist, teine märgiserühma, kolmas koos järgneva tähega või ilma – rühmasisest järjekorda. Kui rühma kõik märgised on ühe ja sama nimega või mainitakse nende ühist tunnust, jäetakse kolmas number ja täht ära.
2. jagu
Teekattemärgised
§ 24. Üldsätted
(1) Teekattemärgised on teekattele kantavad jooned, nooled, kirjed ja kujutised.
(2) Teekattele võidakse kanda ka muid kirjeid ja kujutisi (näiteks liiklusmärgi kujutis), mis aitavad liikluses orienteeruda, kuid ei kehtesta täiendavaid liikluspiiranguid.
(3) Teekattemärgised on valged, välja arvatud:
1) ajutised (teetööaegsed) ja peatumist ning parkimist keelavad märgised, mis on kollased;
2) parkimiskohti tähistav märgis, kui parkimine on tasuline või on muu parkimispiirang, ning parkimisala piiri tähistav märgis, mis on sinised;
3) kiiruspiirangu ala piiri ja õueala piiri tähistavad märgised, mis on punased.
(4) Teekattemärgised on esitatud joonistel lisas.
§ 25. Teekattemärgised ja nende tähendused (1) Märgis 911. Ühekordne pidevjoon
Märgis 911:
1) eraldab suunavööndeid kaherajalise tee ohtlikel lõikudel (joonis 1). Märgist ületada ei tohi;
2) eraldab sõiduradasid pärisuunavööndis (joonised 7, 8 ja 11). Märgist ületada ei tohi;
3) piirab sõiduteel alasid, millest üle sõita ei tohi, näiteks eraldussaared (joonised 9 ja 12);
4) tähistab parkimiskohti (joonis 12). Märgist tohib ületada manööverdamisel. Parkimiskoha otsas olevat märgist tohib ületada ka parkimiskohale sõites ja sealt ära sõites;
5) tähistab sõidutee äärt (joonised 2 ja 3). Märgist tohib ületada mõlemalt poolt;
6) eraldab jalgratta- ja jalgteel jalgrataste liikluse jalakäijate liiklusest. Märgist ületada ei tohi (joonis 6).
(2) Märgis 911a. Kammjoon
Märgis 911a tähistab sõidutee äärt (joonis 4). Märgist tohib ületada mõlemalt poolt.
(3) Märgis 912. Lai pidevjoon
Märgis 912:
1) tähistab sõidutee äärt (joonis 10). Märgist tohib ületada mõlemalt poolt;
2) eraldab sõidutee põhiradadest aeglustus- ja kiirendusraja lõikusid (joonised 7, 8, 9 ja 10). Märgist ületada ei tohi;
3) eraldab eri raja (jalgrattarada, ühissõidukirada, ühissõiduki- ja jalgrattarada) sõidutee muudest radadest (joonis 7). Märgist ületada ei tohi.
(4) Märgis 913. Kahekordne pidevjoon
Märgis 913:
1) eraldab suunavööndeid kolme ja enama sõidurajaga teel (joonised 3, 7, 8 ja 9). Märgist ületada ei tohi;
2) tähistab äärmise parkimiskoha välisäärt (joonis 12). Märgist tohib ületada ainult manööverdamisel.
(5) Märgis 914. Pidev- ja katkendjoone ühend
Märgis 914:
1) eraldab suunavööndeid kaherajalisel teel (joonised 1, 2, 5 ja 9);
2) eraldab sõiduradasid pärisuunavööndis (joonis 3);
3) tähistab sõidutee suunavööndeid eraldava pidevjoone katkestust kohas, kus seda joont tohib ületada ainult ühelt poolt, ning ühesuunalist sisse- ja väljasõidukohta (joonis 12);
Märgist tohib ületada katkendjoone poolt. Pidevjoone poolt tohib seda teha ainult möödasõitu või ümberpõiget lõpetades.
(6) Märgised 915, 916 ja 917. Eraldussaar
Märgised 915, 916 ja 917 tähistavad sõitmiseks keelatud alasid ja osutavad oma kaldjoontega sõidusuundadele järgmiselt:
1) märgis 915 eraldab suunavööndeid (joonis 9);
2) märgis 916 lahutab pärisuunavööndi sõiduradasid (joonised 8, 9 ja 10);
3) märgis 917 liidab pärisuunalisi sõiduradasid (joonised 8, 9 ja 10).
Märgiseid 915, 916 ja 917 piirab märgis 911 „Ühekordne pidevjoon“, märgis 911a „Kamm- joon“ või märgis 912 „Lai pidevjoon“. Märgistest 915, 916 ja 917 üle sõita ei tohi.
(7) Märgised 921 ja 921a. Lühikeste kriipsudega katkendjoon
Märgis 921, mille kriipsu pikkus on kolm korda väiksem kui kriipsude vahe:
1) eraldab suunavööndeid kaherajalisel teel (joonis 5), jalgrattateel (joonis 7) ning jalgratta- ja jalgteel;
2) eraldab sõiduradasid pärisuunavööndis (joonised 3, 4, 7, 8, 10 ja 11).
Märgis 921a, kriipsu pikkusega 1 m ja kriipsude vahega 2 m, tähistab sõidutee äärt (joonised 9 ja 11).
Märgiseid 921 ja 921a tohib ületada mõlemalt poolt.
(8) Märgis 922. Pikkade kriipsudega katkendjoon
Märgis 922, mille kriipsu pikkus on kolm korda suurem kui kriipsude vahe:
1) teatab suunavööndeid või pärisuunavööndis sõiduradasid eraldava märgise 911 „Ühe- kordne pidevjoon“ (joonised 7, 8, 11 ja 12), märgise 913 „Kahekordne pidevjoon “ (joonis 9) või märgise 914 „Pidev- ja katkendjoone ühend“ (joonised 1 ja 5) lähedusest (peatsest saabumisest);
2) eraldab suunavööndeid kaherajalise tee ohtlikul kohal ja enne seda.
Märgist tohib ületada mõlemalt poolt.
(9) Märgised 923a, 923b, 923c ja 923d. Võrdsete kriipsude ja vahedega katkendjoon
Märgis 923a, kriipsu pikkusega ja kriipsude vahega 0,5 m, tähistab sõiduradasid ristmikul või teega külgneva ala juurdesõidutee teega lõikumise kohal, kus on vaja rõhutada liikumissuunda
(joonised 7 ja 8). Märgisega võib olla tähistatud ülekäigukoht.
Märgis 923b, kriipsu pikkusega ja kriipsude vahega 1 m ning kriipsu laiusega 10 cm:
1) tähistab sõidutee äärt tähistava märgise 911 „Ühekordne pidevjoon“ katkestust ristmikul või mahasõidukohas (joonis 2);
2) tähistab sõidutee äärt teel, kus suurim lubatud sõidukiirus on 50 km/h või alla selle (joonis 5).
Märgis 923c, kriipsu pikkusega ja kriipsude vahega 1 m ning kriipsu laiusega 20 cm:
1) tähistab sõidutee äärt tähistava märgise 912 „Lai pidevjoon“ katkestust ristmikul või maha- sõidukohas;
2) tähistab ühissõidukiraja ning ühissõiduki- ja jalgrattaraja algust ja lõppu (joonis 7).
Märgis 923d, kriipsu pikkusega ja kriipsude vahega 3 m, eraldab eri raja (jalgrattarada, ühis- sõidukirada, ühissõiduki- ja jalgrattarada) sõidutee põhiradadest (joonised 7 ja 8).
Märgiseid 923a, 923b, 923c ja 923d tohib ületada mõlemalt poolt.
(10) Märgis 924. Lai katkendjoon
Märgis 924, kriipsu pikkusega 1 m ja kriipsude vahega 3 m, eraldab aeglustus- ja kiirendus- rada sõidutee põhiradadest (joonised 7, 8, 9 ja 10).
Märgist tohib ületada mõlemalt poolt.
(11) Märgis 925. Kahekordne katkendjoon
Märgis 925 eraldab muutsuunaliiklusega sõidurada naabersõidurajast (joonis 4).
Kui niisuguse raja kohal:
1) suunamuutefooris põleb roheline nool, tohib märgist, mis eraldab pärisuunalist sõidurada, ületada mõlemalt poolt;
2) suunamuutefoori vahesektsioonis on süttinud kollane nool, peab märgise kohe ületama noole suunas;
3) suunamuutefoor lülitatakse välja või seda foori ei ole, tohib ületada ainult märgist, mis asub juhist paremal.
46
(12) Märgis 931. Peatumiskeelu joon
Märgis 931 tähistab kohta, kus sõidukite peatamine ja parkimine on keelatud. Märgis on kollane ja see on kantud sõidutee äärele (joonis 11) või äärekivile.
(13) Märgis 932. Parkimiskeelu joon
Märgis 932, kriipsu pikkusega ja kriipsude vahega 1 m, tähistab kohta, kus sõidukite parkimine on keelatud.
Märgis on kollane ja see on kantud sõidutee äärele (joonis 11) või äärekivile.
(14) Märgis 933. Ühissõidukipeatus
Märgis 933 tähistab ühistransporditeenust osutavate busside, trollide või taksode peatuskohta (joonis 11).
Märgis on kollane.
Märgisel ei tohi sõidukit peatada, kui see takistab D-kategooria ühissõidukite või taksode liiklust.
(15) Märgis 934. Parkimiskeelu ala
Märgis 934 tähistab alasid, kus on vaja täiendavalt tuua esile parkimiseks keelatud piir¬konnad, näiteks kohad, kus seisev sõiduk teeb võimatuks teiste sõidukite liikumise või takistab jalakäijaid (hooviväravate esised teelõigud parkimiskohtade vahel, kaubalaadimise kohad ja muud sellised).
Märgis on kollane.
Märgisel on sõidukite parkimine keelatud.
(16) Märgis 941. Stoppjoon
Märgis 942 hoiatab lähenemisest märgisele 941 „Stoppjoon“, mida kasutatakse koos märgiga 222 „Peatu ja anna teed“ (joonis 2).Märgis 941 osutab sõiduki peatamise kohale foori keelava tule (joonis 8), reguleerija keelava märguande või raudteeülesõidukoha suletud tõkkepuu korral või märgi 222 „Peatu ja anna teed“ juures (joonis 2).
(17) Märgis 942. Stoppjoone eeltähis
(18) Märgised 943, 943a. Teeandekoht
Märgis 943 osutab sõiduki peatamise kohale, kui peatumine on vajalik tee andmiseks sõidu¬eesõigusega teel või peateel sõitvale juhile (joonised 2, 7 ja 9). Kasutatakse koos märgiga 221 „Anna teed“.
Märgis 943a osutab sõiduki peatamise kohale, kui peatumine on vajalik tee andmiseks aeglustusrajal (joonis 9), samaliigiliste teede ristmikul, märkide 231 „Vastassuuna eesõigus“ ja 555 „Ootekoht“ korral, reguleerimata ülekäiguraja ees (joonis 11) või tõkkepuuta raudtee¬ülesõidukoha ees.
(19) Märgis 944. Teeandekoha eeltähis
Märgis 944 hoiatab lähenemisest märgisele 943
märgiga 221 „Anna teed“ (joonis 2).
(20) Märgised 945a ja 945b. Ülekäigurada
„Teeandekoht“, mida kasutatakse koos
Märgised 945a ja 945b tähistavad reguleerimata ülekäigurada või niisugust reguleeritavat üle¬käigurada, kus foori ei kasutata ööpäev läbi (joonis 8). Märgise 945b nooled näitavad jalakäija liikumise suunda (joonis 11).
(21) Märgised 946a, 946b, 946c ja 946d. Lõikumine jalgratta- ja jalgteega
Märgised 946a, 946b ja 946c tähistavad märgiga 435 Jalgratta- ja jalgtee“ tähistatud jalg¬ratta- ja jalgtee lõikumiskohta.
Märgis 946d tähistab märgiga 433 või 434 Jalgratta- ja jalgtee” tähistatud jalgratta- ja jalgtee lõikumiskohta.
(22) Märgis 947. Fooriga ülekäigurada
Märgis 947 tähistab reguleeritavat ülekäigurada või reguleeritavat jalgratta- ja jalgteega lõikumise kohta (joonis 8).
Märgis võib tähistada ka sellist reguleeritavat ülekäigurada või reguleeritavat jalgratta- ja jalg¬teega lõikumise kohta, kus foori ei kasutata ööpäev läbi.
(23) Märgis 948. Lõikumine jalgrattateega
Märgis 948 tähistab jalgrattatee või jalgrattaraja sõiduteega lõikumise kohta (joonis 7).
(24) Märgis 949a. Parkimisala
Märgis 949a tähistab märgiga 387 „Parkimisala“ tähistatud parkimisala piiri (joonis 9). Märgis on sinine.
(25) Märgis 949b. Kiiruspiirangu ala
Märgis 949b tähistab märgiga 382 „Kiiruspiirangu ala“ tähistatud kiiruspiirangu ala piiri (joonis 9).
Märgis on punane.
(26) Märgis 949c. Õueala
Märgis 949c tähistab märgiga 573 „Õueala“ tähistatud õueala piiri. Märgis on punane.
(27) Märgis 949d. Sõiduteede lõikumisala
Märgis 949d tähistab sõiduteede lõikumisala või sõiduteede lõikumisalal teatud sõiduradade lõikumisalasid.
(28) Märgised 95. Suunanool
Märgised 95 näitavad sõidusuunda (-suundi) sõidurajalt (joonised 7, 8 ja 9). Äärmiselt vasak¬poolselt rajalt vasakpööret osutav nool lubab ka tagasi pöörata. Ristkülikuga nooled 957 kantakse teekattele enne lõikumist teega, mille lähimale sõiduteele ei tohi pöörata (joonis 7). Kõrvalepööret osutavad kahe noolega märgised 958 viitavad kahele järjestikulisele pöörde- kohale.
(29) Märgised 96. Kaarnool
Märgised 96 osutavad lõppevale sõidurajale või lõppevale kiirendusrajale (joonised 9 ja 10) või möödasõiduvõimalusega teelõigu lõppemisele (joonis 5) ja näitavad ümberreastumise või pärisuunavööndisse naasmise suunda.
Märgis 961a või 962a võib olla lõppeva sõiduraja või lõppeva kiirendusraja lõpunool vastavalt märgise 961 või 962 asemel (joonis 10).
(30) Märgis 971a. Samaliigiliste teede ristmik
Märgis 971a tähistab samaliigiliste teede ristmikku.
(31) Märgis 971b. Teeületuskoha eeltähis
Märgis 971b teatab märgiste 945 „Ülekäigurada“, märgiste 946 „Lõikumine jalgratta- ja jalg- teega“ või märgise 948 „Lõikumine jalgrattateega või ülekäigukoha lähedusest (peatsest saabumisest) .
(32) Märgis 972. Tee number
Märgis 972 osutab tee numbrile. Täht E osutab Euroopa teedevõrgu teele .
(33) Märgis 973. Ühissõidukirada
Märgis 973 tähistab märgiga 525a „Ühissõidukirada“ osutatud ühissõidukirada , märgiga 525b „Ühissõiduki- ja jalgrattarada“ osutatud ühissõiduki- ja jalgrattarada või ühis¬sõiduki peatuskoha teelaiendit.
(34) Märgis 974. Jalgtee
Märgis 974 tähistab märgiga 432 „Jalgtee“ osutatud jalgteed ning märgiga 433, 434 või 435 Jalgratta- ja jalgtee“ osutatud jalgratta- ja jalgteed või selle osa .
(35) Märgis 975. Jalgrattatee
Märgis 975:
1) tähistab märgiga 431 „Jalgrattatee“ osutatud jalgrattateed ning märgiga 433, 434 või 435 Jalgratta- ja jalgtee“ osutatud jalgratta- ja jalgteed või selle osa ;
2) tähistab sõiduteel jalgrattarada .
(36) Märgis 976. Puudega inimese sõiduki parkimiskoht
Märgis 976 tähistab parkimiskohta, mida tohib kasutada ainult sõidukiga, millel on liikumis¬puudega või pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaart .
Märgis võib olla kantud siniseks värvitud taustale.
(37) Märgis 977. Künnise kaldpind
Märgis 977 tähistab vähendatud kiiruse hoidmiseks rajatud künnise, tõstetud ristmiku või tõstetud teega külgneva ala juurdesõidutee teega lõikumise koha kaldpinda sõiduteel.
(38) Märgis 978. Suurim kiirus
Märgis 978 osutab teelõigul kehtestatud suurimale lubatud sõidukiirusele (km/h).
(39) Märgised 979a ja 979b. Täristi
Märgis 979a tähistab teelõiku, kus tuleb olla eriti tähelepanelik (sealjuures sõidukiiruse valikul).
Märgis 979b tähistab teetööde lõigu algust.
Märgis 979b on kollane.
(40) Märgised 981a ja 981b. Kattehelkur
Märgised 981 on suunavööndeid ja pärisuunavööndis sõiduradasid eraldavate teekatte- märgiste esiletoomiseks pimeda ajal ja halva nähtavuse korral.
Märgisel 981a on kaks valget helkurit ja märgisel 981b on üks valge helkur.
3. jagu
Püstmärgised
§ 26. Üldsäte
Püstmärgised on teerajatise äärel vaheldumisi asetsevad valged ja mustad vöödid või valgele postile kantud helkur koos musta kaldvöödiga või ilma selleta.
§ 27. Püstmärgised ja nende tähendused
(1) Märgised 991v, 991k, 992v, 992k ja 992s. Tähispost
Märgised 991 ja 992 tähistavad tee või eraldusriba äärt tähistavaid tähisposte.
Märgise kaldvööt langeb sõidutee poole. Märgise juures kasutatakse valgeid ja ohtlikus kohas (näiteks järsul langul, tee kitsenemisel, väikese raadiusega plaanikõverikul, järsakul, põrke- piirde ja ühissõiduki peatuskoha teelaiendi ulatuses, enne ja pärast raudteeülesõidukohta) kollaseid helkureid: sõidusuunast paremal ristkülikukujulist, vasakul – kahte ringikujulist. Talutee või teega külgneva ala tee tähispostide helkurid on sinised ja ristkülikukujulised.
(2) Märgis 993. Äärekivi
Märgis 993 tähistab äärekive teepinnast kõrgema ohutussaare ja ooteplatvormi juures ning teekitsendil või väikese raadiusega plaanikõverikul.
[hr type=”line_9″ ]
1. peatükk NÕUDED FOORIDELE
1. jagu
Üldsätted
§ 28. Foori mõiste ja foorirühmad
(1) Foor on teedel kasutatav elektriline seade liikluse reguleerimiseks valgussignaalide abil.
(2) Foorid jagunevad järgmistesse rühmadesse:
1) ümartuledega foorid;
2) nooltuledega foorid;
3) lisasektsiooniga foorid;
4) kollase vilkuva tulega foorid;
5) ühissõidukifoorid;
6) suunamuutefoorid;
7) ülesõidufoorid;
8) jalgrattafoorid;
9) jalakäijafoorid.
(3) Fooritähise esimene number näitab foorirühma, teine koos numbri järel oleva tähega või ilma – rühmasisest järjekorda. Kui mainitakse rühma kõikide fooride ühist tunnust, jäetakse teine number ja täht ära.
(4) Fooride 83, 92 ja 93 juures võib kasutada helisignaali nägemispuuetega jalakäijatele, kusjuures katkendlik heli vastab punasele või kollasele, pidev või suure sagedusega heli rohelisele tulele.
(5) Fooride 1, 2, 8 ja 9 juures võib kasutada sekundinäidikut, mis näitab mitu sekundit jääb aega tule vahetumiseni.
2. jagu
Fooritulede liigid ja paigutus
§ 29. Ümartuledega foorid 1
Ümartuledega fooride 11 ja 12 tulede lülitumise järjekord on:
1) roheline – roheline vilkuv (võib ka puududa) – kollane – punane – punane ja kollane korraga – roheline. Rohelisele vilkuvale tulele või kollasele tulele võib järgneda ka roheline tuli.
2) ainult kollane vilkuv.
§ 30. Nooltuledega foorid 2
(1) Nooltuledega fooride kasutamise eelduseks on, et ristmikul foori noolega näidatud suunas liikuva sõiduki sõidutrajektoor ristmikul ei lõiku teiste lubatud suunal liikuvate sõidukite ega jalakäijate liikumistrajektooriga (konfliktivaba reguleerimine).
(2) Fooritulede lülitumise järjekord on sama nagu fooridel 1.
§ 31. Lisasektsioonidega foorid 3
(1) Lisasektsioonidega foorides võib kanda rohelisele põhitulele musta noole kontuuri, mis näitab lubatud sõidusuundi selle tule põledes.
(1) Fooritulede lülitumise järjekord on sama nagu fooridel 1. Lisasektsiooni roheline tuli võib lõpu eel vilkuda.
§ 32. Kollase vilkuva tulega foorid 4
(1) Kollase vilkuva tulega fooride klaasidele võib kanda jalgratta, jalakäija, trammi ja muu sellise kujutise.
(2) Kollane tuli vilgub või vilguvad tuled vaheldumisi.
§ 33. Ühissõidukifoorid 5
Ühissõidukifooride tulede lülitumise järjekord on: püstkriipsuga tuli – püstkriipsuga vilkuv tuli (võib ka puududa) – rõhtkriipsuga tuli – S tähe kujutisega tuli – S tähe kujutisega tuli ja rõhtkriipsuga tuli korraga – püstkriipsuga tuli.
§ 34. Suunamuutefoorid 6
Suunamuutefooris 61 lülituvad tuled järgnevalt: roheline (lõpu eel võib vilkuda) – punane (lõpu eel võib vilkuda) – roheline. Suunamuutefooris 62 lülituvad tuled järgnevalt: roheline – roheline koos kollasega (mõlemad tuled võivad vilkuda) – kollane – punane (lõpu eel võib vilkuda) – roheline.
§ 35. Ülesõidufoorid 7
(1) Ülesõidufoorides 71, 72 ja 73 vilguvad kaks punast tuld vaheldumisi.
(2) Ülesõidufoori 71 võib kasutada ka jalakäijate samatasandilisel ülekäigukohal jalakäijate hoiatamiseks ülekäigukohale liginevast raudteeveeremist ja sel juhul põlevad tuled korraga ning ei vilgu.
(3) Raudteeülesõidukohal kasutatavate kolme tulega ülesõidufooride 72 ja 73 korral vilguvad punased tuled vaheldumisi (valge tuli on kustunud) või vilgub ainult valge tuli (punased tuled on kustunud).
(4) Ülesõidufooris 74 lülituvad tuled järgnevalt: punane – roheline. Lõpu eel võib roheline tuli vilkuda.
§ 36. Jalgrattafoor 81 ning jalgratta- ja jalakäijafoorid 82 ja 83
Fooritulede lülitumise järjekord on sama nagu fooridel 1.
§ 37. Jalakäijafoorid 9
Jalakäijafoorides lülituvad tuled järgnevalt: punane (punased) – roheline. Lõpu eel võib roheline tuli vilkuda.
„Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ja nõuded fooridele“ lisa
