Menu
Jalgratas kui transpordivahend muutub üha tavalisemaks ja jalgrattad on igapäevases liikluses sagedamini kui kunagi varem. See tõstatab küsimuse jalgratturite ohutuse kohta. Selleks, et jalgrattaga ohutult sõita, peavad jalgratturid järgima liiklusreegleid, tundma ära ohtlikud olukorrad ja käituma neis olukordades õigesti. Järgnevalt on esitatud jalgratturite jaoks kõige olulisem teave.
Vihiku esimeses osas kirjeldatakse piltide abil 8 erinevat liiklusolukorda, mis on sageli liiklusõnnetuste toimumiskohaks, millele on lisatud soovitused jalgratturitele ohutu käitumise valimiseks ja nõuanded, kuidas olla liikluses paremini nähtav.
Vihiku lõpus on esitatud jalgratturitega seotud peamised liiklusreeglid koos viidetega asjakohastele paragrahvidele ja paragrahvidele liiklusseaduses (RTA). Lisatud on soovitused jalgrattalukkude valimiseks ja jalgratturite jaoks olulised telefoninumbrid.
Turvalist liiklemist!
– Jalgratturi paiknemine kiirteel.
– Jalgratturi käitumine ristmikul.
– Vasakpöörete tegemine.
– Eelisõiguse andmine sõiduteelt jalgratta- ja jalakäijate tee ületamisel.
– Sõidutee ületamine reguleerimata jalakäijate ülekäigurajal.
– sõidutee ületamine rasketes teeoludes.
– Jalakäijate vältimine.
– Jalgratta ja jalgratturi turvavarustus ja -varustus.
– Jalgratturite liikluseeskirjad (koos viidetega liiklusseadusele).
– Jalgratta lukud! (ülevaade jalgrattalukkudest) Olulised telefoninumbrid.
Teeületuskohale lähenedes aeglustage ja veenduge, et enne sõidutee ületamist ei ole ohtu; vajadusel peatuge. Liikuge tavapärase jalakäijate kiirusega (3-7 km/h), et teil oleks aega olukorda hinnata ja et läheneva sõiduki juht saaks teid õigeaegselt märgata. Looge sõidukijuhiga visuaalne kontakt, et te oleksite teineteise tegevuses kindlad, isegi kui teil on eesõigus (pöörlev sõidukijuht peab andma teed otse liikuvale jalgratturile).
Kui soovite ületada sõiduteed ristmike vahelisel teelõigul asuval reguleerimata jalakäijate ülekäigurajal, arvestage, et teil ei ole sõiduteel liiklejate eesõigust. Kui mõni sõidukijuht peatub, et anda teile viisakusest teed, olge ettevaatlik ja arvestav, sest kõrvaloleval sõidurajal sõitva sõiduki juht ei pruugi olla selleks valmis. Liiklusohutuse seisukohalt on parem jalgrattalt maha tulla ja ületada sõiduteed jalakäijana.
Tugeva liikluse või keeruliste liiklusolukordade korral (nt kui peate ületama mitu sõidurada, kus sõidavad samal ajal samas suunas liikuvad sõidukid), ületage sõiduteed jalakäijana jalakäijate ülekäigukohal, sõites jalgrattaga külg ees. See on kõige ohutum ja tiheda liikluse korral ka kõige lihtsam viis tee ületamiseks, sest autojuht on kohustatud reguleerimata jalakäijate ülekäigurajal teed andma. Jalakäijana teed ületades peatuge sõidutee ees ja veenduge, et tee ületamine on ohutu.
Järgige valgusfoore ja liiklusmärke. Ristmikul andke teed peateel liikuva sõiduki juhile. Kui sõidate peateel, veenduge, et kõrvalteelt lähenev juht annab enne ristmiku ületamist teed. Olge ettevaatlik, kui liigute teepervel ja paremale pööranud auto vahel – autojuht ei pruugi teid näha.
Enne vasakule pööramist või ümberpööramist andke teed teie ees ja taga lähenevatele sõidukijuhtidele. Pärast pöörde tähistamist käega pöörake alles siis, kui olete täiesti kindel, et ohtu ei ole. Pöörake erilist tähelepanu tagant lähenevatele sõidukitele!
Hoidke sirgjoonelisel teel liikudes tee paremal pool. Kui sõidate grupis, rivistage üksteise taga ühte ritta, hoides ohutut vahemaad. Ärge rivistage end mitmesse ritta.
Kasutage kiivrit ja helkuritega helkurriietust, mis aitab juhtidel teid näha nii pimedas kui ka päevavalguses. Lisaks helkurituledele peaks teie jalgrattal olema valge esilatern ja punane tagatuli, kui sõidate öösel või halva nähtavuse tingimustes.
Jalgratturite liikluseeskirjad liiklusseaduses (RTA) ”
Jalgratturite jaoks on ette nähtud jalgrattateed, jalgratta- ja jalgteed ning sõiduteele märgitud jalgrattateed (liiklusseaduse § 2 lg 15-17). Samuti on võimalik liikuda elurajoonide territooriumil, sõiduteel ja teepervel ( artikli 31 2. osa). Jalgrattaga on lubatud sõita ka avalike sõidukite sõidurajal ja ühesuunalise tee vastassuunas, kui see on lubatud vastava liiklusmärgiga (liiklusseaduse artikli 2 lõige 98) (majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus liiklusmärkide, teekattemärgistuse ja liiklusmärgistuse kohta).
Jalgrattaga võivad kõnniteel sõita ainult alla 13-aastased jalgratturid, keda saadab kuni kaks inimest, jalgratturid, kes kannavad jalgrattaistmel väikelapsi, ning jalgratturid, kui sõidutee seisukorra tõttu on liikumine sõiduteel oluliselt takistatud (ZODD artikli 32 1. osa lõige 1).
Sõiduteel jalgrattaga tuleks sõita võimalikult lähedal sõidutee paremale servale. Erandiks on vasakule pööramise või pööramise manööver (liiklusseadustiku artikli 31 2. osa). See nõue tähendab ka seda, et jalgratturid peavad sõitma üksteise taga samal sõidurajal. Vt ka joonist leheküljel 9.
Enne pööramist ja sõidurada vahetamist peab jalgrattur andma käega märku oma kavatsusest ja veenduma, et tagant ja eest lähenevad sõidukid ei kujuta talle ohtu (liiklusseaduse artikli 39 1. osa). Vasakule keerates või pöörates peab jalgrattur andma teed vastassuunas otse või paremale sõitvale või möödasõidule (ZODD artikli 17 lõike 3 5. osa). Pöörde lõpus peab andma teed sõiduteed ületavale jalakäijale (liiklusseadustiku artikli 17 5. osa punkt 2). Vt ka joonist leheküljel 8.
Ristmikule lähenedes peab jalgrattur olema eriti tähelepanelik, võtma arvesse teeolusid ja andma teed eesõiguslikule liiklejale (liiklusseadustiku artikli 56 lõige 1). Vt ka joonist leheküljel 7. 7.
Kui teel on reguleerimata ristmik, millel on eraldi jalgrattatee või jalgratta- ja jalakäijate tee, peab jalgrattur olema eriti tähelepanelik teeolude suhtes ja andma teed liiklejale eesõiguse.
jalgrattur peab andma teed sõiduteel liikuvatele liiklejatele teed, välja arvatud ülekäigurajad parkimisaladele sissesõidul ja väljasõidul, eriparkimisaladel, elamurajoonides ja sõiduteega külgnevatel territooriumidel, kui liikluskorraldusvahenditega ei ole kehtestatud teisiti (liiklusseaduse artikli 31 osad 6-7).
Jalakäijate ülekäigurajal võib jalgrattur ületada sõiduteed ilma jalgrattalt maha astumata, kuid sellisel juhul ei ole sõiduki juht kohustatud jalgratturile teed andma (liiklusseaduse artikli 2 lõige 100). Vt ka pilti lk. 5 ja esikaanel.
Sõiduteel sõitev sõidukijuht peab jalgratturile teed andma, kui jalgrattur ületab teed, millele sõiduki juht on pööramas (ZODD artikli 17 lõike 5 punkt 2). Vt ka joonis lk. 4. Eesõiguse andmisel peate järgima eesõiguse märke, kui need on paigaldatud (liiklusseaduse artikli 17 lõige 1).
Jalgrattur, kes läheneb sõidutee ületuskohale, peab aeglustama ja ületama sõiduteed jalakäija tavapärase kiirusega (LCPD artikli 31 lõige 9). Jalakäija tavapärane kiirus on umbes 3-7 kilomeetrit tunnis. Jalgrattur peab arvestama, et sõidutee ületamine jalakäijana on ohutum kui sõidutee ületamine jalgrattaga. Vt ka joonist leheküljel 6. 6.
Jalgratturil on lubatud mööduda paremal seisvast või aeglaselt liikuvast sõidukist, kui on piisavalt ruumi, et mööduda, välja arvatud juhul, kui sõiduki juht on andnud märku paremale pööramiseks (liiklusseaduse artikli 31 lõige 8).
Jalgrattur on kohustatud jalgratturile jalgrattateel sõitmisel andma teed jalakäijatele, kui ta astub trammi- või bussipeatuses seisvasse ühistranspordivahendisse või lahkub sellest (liiklusseaduse artikli 32 4. osa).
Jalakäija vahetus läheduses võib jalgrattaga sõita tavalise kiirusega. Jalgrattur ei tohi ohustada jalakäijaid, kui ta sõidab kõnniteedel, jalgrattateedel, jalgratta- ja jalgteedel ning elamurajoonides, samuti jalakäijate ülekäigurajal ja sõidutee ületamisel jalakäijate ülekäigurajal (liiklusseaduse artikli 31 lõige 5).
Konvois liikudes ei tohi jalgrattur ohustada teisi liiklejaid (liiklusseaduse artikli 32 lõike 1 punkt 7).
Jalgrattur ei tohi sõita, hoidmata juhtrauda mõlema käega (st ei tohi sõita vabade kätega) (liiklusseaduse artikli 32 1. osa punkt 2); lubada tema juhitava jalgratta vedamist teiste sõidukite abil (liiklusseaduse artikli 32 1. osa punkt 3); vedada esemeid, mis segavad liiklemist või ohustavad teisi liiklejaid (liiklusseaduse artikli 32 1. osa punkt 4); vedada jalgratast teiste sõidukite abil (liiklusseaduse artikli 32 1. osa punkt 3); vedada esemeid, mis segavad liiklemist või ohustavad teisi liiklejaid (liiklusseaduse artikli 32 1. osa punkt 4). Liiklusseadustiku artikli 32 osa 1 punkt 4); vedada haagist, mis ei ole ette nähtud jalgratta vedamiseks (liiklusseadustiku artikli 32 osa 1 punkt 5); vedada sõitjat, kes ei istu sõitjale ettenähtud istmel või kellel puudub nõuetekohaselt kinnitatud kiiver (liiklusseadustiku artikli 32 osa 1 punkt 6).
Jalgrattaga võib vedada üheteljelist jalgrattahaagist, mille kogukaal ei ületa 50 kilogrammi (liiklusseaduse artikli 87 lõige 4).
Jalgrattad tuleb parkida nii, et need ei takistaks teiste sõidukite ja jalakäijate liikumist (liiklusseaduse artikli 20 lõige 1). Enne sõidukist väljumist
Juht peab võtma meetmeid selle omavolilise kasutamise vältimiseks (liiklusseadustiku artikli 20 lõige 9). Vt ka joonist leheküljel 14. 14.
Vähemalt 10-aastane isik võib iseseisvalt sõiduteel jalgrattaga sõita. 10-15-aastastel isikutel peab olema jalgratturi juhiluba (liiklusseaduse artikli 148 lõige 1).
8-aastaseks saanud jalgrattur võib sõiduteel sõita lapsevanema, seadusliku esindaja või usaldusisiku otsese järelevalve all (liiklusseaduse artikli 148 lõige 1).
Alla 16-aastane jalgrattur peab maanteel jalgrattaga sõites kandma kinnitatud jalgrattakiivrit (ZODD artikli 31 osa 1, ZODD artikli 30 osa 6). Jalgrattakiiver peab vastama ELB-EU 1078 standardi “Jalgratturite ning rulluiskude ja rulluiskudega liiklemiseks kasutatavate isikute kiivrid” nõuetele (jalgrattaseaduse artikli 11 lõige 3). Vt ka joonist lk. 10.
Jalgrattal peab olema kasutatav pidur ja signaalkell (liiklusseaduse artikli 87 1. osa punkt 1); valged helkurid ees ja punased helkurid taga, kollased või valged helkurid vähemalt ühe ratta mõlemal küljel – näiteks helkurid ratta spiraalidel (liiklusseaduse artikli 87 1. osa punkt 2).
Pimedal ajal või ebapiisava nähtavuse korral peavad jalgratta tuled olema valgustatud: ees valge ja taga punane (liiklusseaduse artikli 87 lõige 3). Vt ka pilti leheküljel 10. 10.
Jalgratturi nähtavus paraneb ja tema ohutus suureneb nii pimedal ajal kui ka päevavalguses, kui ta kannab turvavesti või helkurmaterjaliga eredat värvi riietust (ei ole kohustuslik, kuid on jalgratturi ohutuse seisukohalt väga oluline). Vt ka illustratsiooni leheküljel 10 ja esikaanel. 10 ja esikaanel. Jalgrattaluku valides peaksite kaaluma, kus ja millistel asjaoludel peate oma jalgratast kõige sagedamini parkima. Kui peate peatuma 5 minutiks jäätise ostmiseks, võite oma jalgratta kindlustada odavama kaabellukuga. Kui jalgratas jääb pikemaks ajaks järelevalveta, on paremad 11-kujulised ja ketilukud, sest nende purunemine võtab kauem aega. Jalgrattaid varastatakse kõige sagedamini keldritest ja koridoridest, seega tuleks nendes kohtades kasutada 11-kujulist lukku.
Oluline on alati lukustada ratas nii, et lukk läbib raami ja ratta.
Soovitav on kinnitada lukk posti või jalgrattahoidiku külge, muidu võib varas ratta lihtsalt kaenla alt ära võtta ja ära viia.
Trossilukud: madalam hinnakategooria, saadaval nii koodiga kui ka võtmega, kuni 2 meetri pikkuse kaabliga, saab kinnitada puu, posti või muu toe külge, lihtne kasutada, lihtne murda.
U-lukud: kõige töökindlamad jalgrattalukud on väga raske murda raske kaal väike haare (saab kinnitada raami õhukese toe külge) kõige kallim lukutüüp väga töökindlad jalgrattalukud on saadaval nii koodiga kui ka võtmega versioonina lihtne kasutada.
Kettalukud: saadaval on mitu kinnitusviisi
Kasulik teada.
Helistage hädaabinumbrile 112, kui:
kellegi elu, tervis, vara või keskkond on ohus või on põhjust arvata, et midagi sarnast on toimumas On toimunud liiklusõnnetus või muu õnnetus, milles on kannatanuid.
Helistage keskkonnatervise inspektsiooni numbril 1313, kui märkate:
keskkonna reostamine või reostuse oht loodusvarade ebaseaduslik kasutamine jäätmete ebaseaduslik ladestamine loomade, lindude või kalade massiline hukkumine loomade julmus.
Helistage liiklusinfoliinile 1510, kui:
teel on liiklusohtlik takistus teel on mahajäetud märgistamata sõiduk teel on surnud või vigastatud loom tee peal ilmastikuolude tõttu.
Helistage politseile telefonil 612 3000, kui märkate ohtlikku liikluskäitumist:
– ristmiku ületamine punase fooritule puhul
– jalakäija ohutuse ohustamine jalakäijate ülekäigurajal
– naaberrajale üleminek ilma pöördesignaali sisse lülitamata.
– laps on autos ilma nõutava turvavarustuseta.
– möödasõit pideva märgistusjoonel
– möödumine liiklejast, ületades selgelt antud sõidurajal lubatud maksimaalset kiirust
– antud teelõigul lubatud maksimaalset kiirust
